Asud siin: Avaleht → Archives → Category → Uncategorized
Mar 31, 2016

Enamik Eesti metsaomanikest uuendab metsa nõuetekohaselt

KESKKONNAAMET:
Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd teostatud.

Metsaomanikud peavad rakendama metsa uuendamisvõtteid kahe aasta jooksul pärast lageraiet ning viie aasta jooksul tuleb tagada, et tekiks piisava kõrguse ning arvukusega uus metsapõlv. Vastavalt metsaseadusele tuleb metsastada raielangid ja hukkunud metsaosad, rakendades erinevaid uuendusvõtteid – metsaistutust, külvi ja täiendavat istutust koos puutaimede edasise hooldusega.

2015. aastal hindasid Keskkonnaameti metsaspetsialistid juhuvaliku korras metsauuenduse olemasolu välitöödega 4723 metsaeraldusel, mille kogupindala oli 6624 ha. Välitöödest selgus, et 77%-l eraldistest on tagatud piisav metsa järelkasv. Kõige eeskujulikumad metsauuendajad olid Valga- (93%) ja Viljandimaal (93%), kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Lääne- (49%) ja Harjumaa (56%) metsaomanikud.

Vastavalt metsaseadusele saatis Keskkonnaamet märgukirjad 54 eralduse omanikule, kellel oli metsauuendamise kohustus täitmata ehk maapind ette valmistamata, istutus ja külv tegemata ning puudus ka looduslik uuendus, mis oleks taganud raiest viie aasta möödudes uue järelkasvu. Metsauuendamise kohustuse täitmise tähtaega pikendati maaomaniku soovil 427 eralduse osas, neist enamus kuulub RMK-le, mõned üksikud ka erametsaomanikele.

„Algamas on kevadine metsaistutamise ja külvi hooaeg, mille eel tasub läbi mõelda tegevused, millega tagada raiutud raiesmikele ja hukkunud metsaosadele uus sobivate puuliikidega metsapõlvkond. Kõige olulisem on pöörata tähelepanu okasmetsade uuendamisele, et saada tulevikus metsa eest väärilist tulu,“ lausus Keskkonnaameti metsanduse peaspetsialist Ülo Tuvi.

Metsaseadusest tulenevalt teostab metsade uuendamise järelevalvet Keskkonnaamet, kes hindab metsauuenduse ekspertiisi käigus, kas metsaomanik on oma kohustusi täitnud. Kui uuendusvõtteid pole rakendatud või metsa järelkasv pole piisav, juhitakse sellele omaniku tähelepanu. Kui eraldusel puudub nõutud metsauuendus, on selle eraldusega piirnevate eralduste osas täielik lageraie keeld. Märgukirjadele mittereageerimise korral on tegemist metsaseaduse mittetäitmisega ning sel juhul on võimalik rakendada sanktsioone.

 

Allikas: eramets.ee

 

  •    //
  • Comments Off on Enamik Eesti metsaomanikest uuendab metsa nõuetekohaselt   //
  • Uncategorized
May 10, 2015

Puiduturu I kvartali ülevaade: pea kõigi puidusortimentide hinnad on langenud

2015. aasta I kvartali puiduturu ülevaatest selgub, et:

* puiduhinnad langesid terve esimese kvartali vältel ja seda pea kõigi sortimentide lõikes. KEM hinnastatistika järgi on okaspuupalkide hinnalangus eelmise kvartaliga võrreldes 4-6%. Aastataguse ajaga võrreldes on hindade kukkumine suurem. Männipalkide hinnad kahanesid 6-7% võrra, kuusepalgid on 9-10% odavnenud;

* põhjanaabrite juures on kõikide okaspuupalkide sortide hinnad nii viimase kolme kuuga kui ka aastataguse ajaga võrreldes odavnenud, kuid hinnalangus on olnud väiksem kui meil;

* lehtpuu jämesortimentide keskmistest hindadest on KEM hinnastatistika alusel 2015. aasta esimeses kvartalis kasepaku hind pisut kasvanud (2,8%), teiste sortide hinnad on jäänud sisuliselt samale tasemele. Aastataguse ajaga võrreldes on ainsana kallinenud kasepalk, kõik teised sordid on odavnenud;

* paberipuiduturul olid hinnad juba aasta alguses väga madalad. Okaspuupaberipuit on kvartaliga lisaks 2% ja lehtpuupaberipuit 7% odavnenud. Jätkuvalt on kõige kallimaks sordiks kasepaberipuit ja kõige odavamaks sordiks kuusepaberipuit. Aastataguse ajaga võrreldes on samuti miinuses kõik paberipuidu sordid;

* küttepuidu hind on KEM hinnastatistika alusel nii möödunud kvartaliga kui ka 2014. aasta märtsiga võrreldes ca 3% odavnenud ja maksis 23,45 €/tm;

* hakkpuidu hind on TNS Emori statistika järgi olnud aasta algusest samal tasemele, makstes 9,30 €/pm³. Kolme kuuga on hind 0,8% tõusnud ja aastaga 3% kukkunud.

Loe lisa SIIT

 

Allikas: eramets.ee; http://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/hinnainfo-2/

  •    //
  • Comments Off on Puiduturu I kvartali ülevaade: pea kõigi puidusortimentide hinnad on langenud   //
  • Uncategorized
Apr 19, 2015

Tulu saab teenida vaid majandatud ja uuendatud metsast

Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.

Metsi peab uuendama paljuski ühiskonna soovi tõttu tarbida puidust tooteid, aga ka selle tõttu, et omanik soovib oma metsast tulu teenida ning nautida metsa kui elurikkust ja väärtust, selgitas Marku Lamp täna Tartus toimuval metsanduse seminaril „Metsa uus tulemine”.
Samas peab metsaomanik Lambi sõnul arvestama tõsiasjaga, et metsa uuendamisest, mida tema teeb justkui enda tulubaasi suurendamiseks, saavad kasu ka riik ja ühiskond tervikuna. Miljoni tihumeetri kasutusele võtmise tulemusena tekkib näiteks arvestuslikult rohkem kui kaks ja pooltuhat uut töökohta.
„Riik on metsauuendamist erametsades edendanud näiteks tulumaksuseaduse muutmisega, metsaseaduse regulatsioonide lihtsustamisega, MAK-i ja riikloike toetustega, ka uue jahiseadusega ja KIK-i toetustega, mis mõeldud metsataimekasvatajatele,” kirjeldab Lamp hoobasid, mida riiklikul tasemel metsade uuendamise hoogustanmiseks rakendatud. „Riigi ülesanne on ka seemnevaru olemasolu tagamine ja turule jõudvate taimede kvaliteedi kontrollimine.”
Samas tõdes ta, et näiteks metsakultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise strateegia on siiani tegemata, mistõttu puudub ka selge mehhanism, kuidas tagada kodumaiste taimede pidev olemasolu turul. Tekkib küsimus, kas riik peaks puuduolevad taimed ise kasvatama. Metsaomanikud väidavad näiteks, et taimi võiks selgi kevadel olla praegusest kaks korda rohkem.
Tõisest küljest – kuna nõudlus taimede järele on aastate lõikes heitlik, ei sisenda see eraettevõtjatesse erilist kindlust ja perspektiivikust taimlate rajamiseks, eriti, kui tahetaks taimi kasvatada kümneid ja ehk isegi sadu tuhandeid. See on riskiäri ja enamik ärimeestest ei ole valmis panema raha säärase riskiga ettevõtmise alla.
„Siiski toetab ka uus koalitsioonilepe metsauuenduse edendamist,” ütles Lamp. „Ja näha on, et ka ühistud muutuvad järjest elujõulisemaks. See annab lootust, et ühiselt suudame metsauuendamise valdkonda jätkuvalt arendada. Tulevikumetsad saavad olema erinäolised, tänasest kindlasti paremini kaitstud, hooldatud, toodavad ühiskonnale rohkem tulu ja seovad rohkem süsinikku. Samas on iga mets omaniku nägu.”

 

Allikas: Maaleht, link: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/tulu-saab-teenida-vaid-majandatud-ja-uuendatud-metsast?id=71267919

  •    //
  • Comments Off on Tulu saab teenida vaid majandatud ja uuendatud metsast   //
  • Uncategorized
Apr 5, 2015

2015.a taotlusvoorude ajad ja eelarved

EMK TEADE: Erametsakeskuse nõukogu kinnitas siseriiklike toetuste eelarved 2015. esimeseks poolaastaks.

 SA Erametsakeskus (EMK) nõukogu kinnitas 17. detsembril erametsaomanike toetamiseks planeeritavad toetusvoorude 2015. aasta esimese poolasta taotlusvoorude ajad ja eelarved. 

2015. aasta toetuste eelarved ja tähtajad

Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade toetus

I voor 20.02.2015, kinnitatud eelarve 350 000 eurot,

NB! Alates 2015. aastast saavad metsaomanikud metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade toetust taotleda läbi metsaühistute. Metsaühistute kontaktid leiate erametsanduse portaalist aadressil http://www.eramets.ee/metsauhistud.

Metsauuendamise toetus

I voor 15.07.2015, kinnitatud eelarve 600 000 eurot,

Pärandkultuuri toetus

Taotlusvooru tähtpäev 30.06.2015, eelarve 20 000 eurot.

Nõustamistoetus

Taotlusvoorude tähtpäev on iga kuu 20. kuupäev, eelarve 220 000 eurot (I poolaasta). Toetust saavad taotleda metsaühistud.

Ka 2015.a. teisel poolaastal on kavas aidata kaasa erametsade kasvatamisele ja hooldamisele nii metsa uuendamise kui metsamaaparanduse toetamisega. Samuti toetatakse väikemetsaomanikke abistavate metsaühistute arengut. 2015.a. teise poolaasta toetuste eelarve suurus selgub juunikuus.

„Toetuste abil ja metsaühistute toel on erametsade hooldamine järjepidevalt paranenud. Metsaomanike aktiivsuse kasvu metsauuendamise osas näitab see, et eelmisel aastal küsisid metsaomanikud toetust 7700 ha metsa uuendamiseks ning sel aastal juba üle 10 000 ha uuendamiseks. Nii oleme silmitsi probleemiga, et kõigile toetuse soovijatele raha täies mahus ei jätku. Jagamissüsteem on siiski selline, et väikemetsaomanikud saavad enda toetusosa täies mahus kätte, suuremaid toetatakse vähem“, selgitas SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

„2015.a. on ka sisseelamisaastaks Euroopa Liidu toetuste uuele perioodile. Praegu töötatakse välja määrust, mis on aluseks hooldusraiete ning paljude muude metsakasvatustööde toetamisele. Loodame väga, et suve alguses saame hakata toetustaotlusi vastu võtma ning erametsade hooldamine läheb hoogsalt edasi. Metsatöid on erametsades teha veel küllaga.“

Täpsemat infot saate erametsanduse infoportaalist www.eramets.ee, telefonil +372 683 6051, siseriiklik@eramets.ee.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

 

Allikas: www.eramets.ee, http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/2015-a_taotlusvoorude_ajad_ja_eelarved_/

  •    //
  • Comments Off on 2015.a taotlusvoorude ajad ja eelarved   //
  • Uncategorized
Mar 22, 2015

Metsamasinad müttasid tänavu poris

Sel aastal saab märtsikuu lõpul juba metsa istutada. “Mina ei mäleta, et riigimetsas oleks varem märtsis istutustöödega alustatud,” tõdes riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Edela regiooni juht Aivar Laud

Ametnik tõdes, et kaks aastat järjest on Pärnumaal olnud lumeta talv, ent need talved on olnud metsameeste jaoks väga erinevad.

Mehed pole jäänud tööta

“Eelmise aasta talv oli metsatööde tegemiseks ideaalne, sest jaanuarikuu keskpaigast veebruari alguseni oli kaks nädalat korralikku külma, mis külmetas metsaalused ära ja võimaldas metsatöid teha märtsikuu lõpuni,” selgitas Laud.

RMK traktoristi Vahur Vassiljevi arvates oli eelmisel aastal traktoristi unistuste talv: maapind oli külmunud ja lund ei olnud, ei pidanud raiutud metsamaterjali lume alt otsima. Kahjuks jäi sel aastal see paarinädalane külmaperiood tulemata.

Erakordselt soe talv tegi raietööd ja raiutud puidu kättesaamise metsast väga raskeks.

Aivar Laud rääkis, et jaanuaris-veebruaris sügavtalvistesse piirkondadesse planeeritud raied jäid suures mahus tegemata, raielanke tuli leida kuivemates piirkondades. Mänguruumi võimaldab asjaolu, et RMK töölaual on kolme aasta võimalike raielankide nimekiri – riigisektoris annab raiekohti vahetada.

Seetõttu ei ole halva ilma tõttu mehed pidanud tööta olema. RMK lepingupartneritel raie- ja metsaülestöötamise firmadel on raietööd jätkunud. “Me ei saa neile öelda, et juunikuu lõpuni teile tööd ei anna ja vaadake ise, kuidas suudate töötajatele palgad, riigile maksud ning pangale liisingud maksta,” tõdes ametnik.

Rasketes tingimustes avalduvad masinameeste oskused: hea metsamasinaoperaator oskab kokkuveo teedel õigel ajal pinnast täites roopaid ennetada. Puude kokkuveol kasutatakse masinate rataste ümber spetsiaalseid kandvaid roomiklinte, et raskus jaotuks maapinnale ühtlaselt. “Külma ei olnud ja veebruari lõpus valitsesid metsas kokkuveol samad tingimused mis tavapäraselt aprilli keskel,” iseloomustas Laud.

Metsad ei kao

“Kas on oht, et Eestimaa raiutakse lagedaks? Miks minu seenemets on maha raiutud?” küsivad linlased suvel lankidel uidates. Aivar Laud nendib, et Eestis tehakse metsaraiet ainult majandusmetsades ja vähesel määral majanduspiiranguga metsades ning kindla kava kohaselt. See ei tähenda röövellikku suhtumist.

Eestis saab metsasektoris tööd 30 000 – 35 000 inimest. Seega on metsa- ja puidusektor Eesti majanduses tähtis tuluallikas ja suur tööandja. Raiemahud on riigimetsas jagatud ühtlaselt kümnele kuule, kaks kuud – 15. aprillist 15. juunini – on pesitsevate lindude kaitseks raierahu.

See aeg on looduse tärkamise ja puude aktiivse kasvu periood, puumahlad jooksevad, koor on lahti, metsamaterjal rikneb väga kiiresti ja seetõttu ei ole metsateoks aeg sobiv.

Juunikuu alguseks lõpetatakse metsaistutustööd, jaanipäevani metsamehed puhkavad, et pärast pühi uuesti raietöödega alustada. Saehääl ei kao täielikult metsast ka raierahu ajal. Siis tehakse kahjustatud metsades metsakaitselisi raieid, et ära hoida üraskite ja teiste metsakahjurite levikut, samuti raadamistöid maanteede ehitamiseks. Jätkub raiutud metsamaterjali kokkuvedu ja autodega äravedu.

Puiduturul valitseb langus

RMK turustuse peaspetsialist Urmas Treial ütles, et olukord puiduturul ei ole kiita. Turg on jätkuvalt langustrendis kõikide kaubarühmade osas.

Suurimat hinnalangust on tunda saanud okaspuu paberipuidu müüjad. Vaatamata hinnalangusele, pole müügivõimalused paranenud. Okaspuu kütte- ja paberipuidu müügitehinguid sõlmitakse sama hinnaga.

“Mingil määral on soe talv ehk viletsad metsavarumistingimused päästnud puiduturgu veelgi viletsamasse seisu sattumast ja võib loota, et vähenenud müügikogused turul annavad tõuke hinnatõusuks,” väitis Treial.

Soe talv ja tarbijate kasutamata laovarud pärsivad küttepuidu müüki.

Põllu- ja metsamasinaid tootva ettevõtte Metsis OÜ ja metsamajandamisega seotud Iftar ASi juhataja Ivo Jürgenson tõdes, tänavu pole olnud külma, mis metsale keltsa alla teeks. Saetud puude kättesaamiseks pidid väljaveomasinatel laiad lindid rataste ümber olema. Pori sees teadupärast masinad kiiresti ei liigu ja kulutavad palju kütust, mis omakorda tähendab meeste väiksemat teenistust.

Kui puiduturg on languses, siis metsamasinate müügi sektoris seisakut või tagasiminekut pole, ent huvi uute masinate vastu on tavapärasest väiksem.

Venemaa turg on kadunud, uusi metsamasinaid soetavad põhiliselt Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene ettevõtted. “Oleme oma toodet arendanud siinsete pehmete maade jaoks. Meie masinad on kergemad,” kirjeldas Jürgenson.

 

RiigiMets Pärnumaal

* RMK rajab uut metsa sel aastal Pärnumaal 600 hektaril, kuhu istutatakse 1,5 miljonit kuuse- ja männitaime. Töö teeb ära sadakond inimest. Metsa istutavad samad RMK lepingupartnerid, kes talvel tegid raietöid ja noore metsa hooldustöid, ning RMK omad raietöölised. Keskmiselt jõuab üks inimene päevas istutada 400 avajuurset kuuske (istutatakse labidaauku) või 1000 potitaime (istutatakse istutustoruga).

* Pärnumaal on kaks RMK metskonda: Pärnumaa ja Vändra metskond. Kokku on Pärnumaal 128 209 hektarit riigimetsa, millest 21 protsenti moodustab rangelt kaitstav, 24 protsenti majanduspiirangutega ning 55 protsenti majandamisele kuuluv mets.

 

Eerik Philips, Pärnumaa metsaomanike seltsi juhatuse liige

Kuna talv oli soe ja lumevaene, oli metsi majandada väga halb. Metsa ülestöötamiseks on aeg ebasoodne, sest puiduturg on kokku langenud. Kehva hinna tõttu ei soovitanud me tänavu metsaomanikel okaspuud raiuda.

Seltsis on käsil metsaomanike nõustamine ja tulevaste raiete ettevalmistamine, päevakorral on metsaistutamine. Soovitame metsaomanikel kasvatada eurojaapani lehist, mis saavutab raieküpsuse 40aastaselt. Mänd on raieküps saja-aastaselt.

Kui ei ole lageraieid, pole, kuhu istutada, nii on taimede istutusmaht tänavu väiksem – ligemale 50 000 taime (eelmisel aastal üle 80 000 taime).

 

Allikas: Pärnu Postimees, link: http://www.parnupostimees.ee/3128413/metsamasinad-muttasid-tanavu-poris

  •    //
  • Comments Off on Metsamasinad müttasid tänavu poris   //
  • Uncategorized