Ametnik tõdes, et kaks aastat järjest on Pärnumaal olnud lumeta talv, ent need talved on olnud metsameeste jaoks väga erinevad.

Mehed pole jäänud tööta

“Eelmise aasta talv oli metsatööde tegemiseks ideaalne, sest jaanuarikuu keskpaigast veebruari alguseni oli kaks nädalat korralikku külma, mis külmetas metsaalused ära ja võimaldas metsatöid teha märtsikuu lõpuni,” selgitas Laud.

RMK traktoristi Vahur Vassiljevi arvates oli eelmisel aastal traktoristi unistuste talv: maapind oli külmunud ja lund ei olnud, ei pidanud raiutud metsamaterjali lume alt otsima. Kahjuks jäi sel aastal see paarinädalane külmaperiood tulemata.

Erakordselt soe talv tegi raietööd ja raiutud puidu kättesaamise metsast väga raskeks.

Aivar Laud rääkis, et jaanuaris-veebruaris sügavtalvistesse piirkondadesse planeeritud raied jäid suures mahus tegemata, raielanke tuli leida kuivemates piirkondades. Mänguruumi võimaldab asjaolu, et RMK töölaual on kolme aasta võimalike raielankide nimekiri – riigisektoris annab raiekohti vahetada.

Seetõttu ei ole halva ilma tõttu mehed pidanud tööta olema. RMK lepingupartneritel raie- ja metsaülestöötamise firmadel on raietööd jätkunud. “Me ei saa neile öelda, et juunikuu lõpuni teile tööd ei anna ja vaadake ise, kuidas suudate töötajatele palgad, riigile maksud ning pangale liisingud maksta,” tõdes ametnik.

Rasketes tingimustes avalduvad masinameeste oskused: hea metsamasinaoperaator oskab kokkuveo teedel õigel ajal pinnast täites roopaid ennetada. Puude kokkuveol kasutatakse masinate rataste ümber spetsiaalseid kandvaid roomiklinte, et raskus jaotuks maapinnale ühtlaselt. “Külma ei olnud ja veebruari lõpus valitsesid metsas kokkuveol samad tingimused mis tavapäraselt aprilli keskel,” iseloomustas Laud.

Metsad ei kao

“Kas on oht, et Eestimaa raiutakse lagedaks? Miks minu seenemets on maha raiutud?” küsivad linlased suvel lankidel uidates. Aivar Laud nendib, et Eestis tehakse metsaraiet ainult majandusmetsades ja vähesel määral majanduspiiranguga metsades ning kindla kava kohaselt. See ei tähenda röövellikku suhtumist.

Eestis saab metsasektoris tööd 30 000 – 35 000 inimest. Seega on metsa- ja puidusektor Eesti majanduses tähtis tuluallikas ja suur tööandja. Raiemahud on riigimetsas jagatud ühtlaselt kümnele kuule, kaks kuud – 15. aprillist 15. juunini – on pesitsevate lindude kaitseks raierahu.

See aeg on looduse tärkamise ja puude aktiivse kasvu periood, puumahlad jooksevad, koor on lahti, metsamaterjal rikneb väga kiiresti ja seetõttu ei ole metsateoks aeg sobiv.

Juunikuu alguseks lõpetatakse metsaistutustööd, jaanipäevani metsamehed puhkavad, et pärast pühi uuesti raietöödega alustada. Saehääl ei kao täielikult metsast ka raierahu ajal. Siis tehakse kahjustatud metsades metsakaitselisi raieid, et ära hoida üraskite ja teiste metsakahjurite levikut, samuti raadamistöid maanteede ehitamiseks. Jätkub raiutud metsamaterjali kokkuvedu ja autodega äravedu.

Puiduturul valitseb langus

RMK turustuse peaspetsialist Urmas Treial ütles, et olukord puiduturul ei ole kiita. Turg on jätkuvalt langustrendis kõikide kaubarühmade osas.

Suurimat hinnalangust on tunda saanud okaspuu paberipuidu müüjad. Vaatamata hinnalangusele, pole müügivõimalused paranenud. Okaspuu kütte- ja paberipuidu müügitehinguid sõlmitakse sama hinnaga.

“Mingil määral on soe talv ehk viletsad metsavarumistingimused päästnud puiduturgu veelgi viletsamasse seisu sattumast ja võib loota, et vähenenud müügikogused turul annavad tõuke hinnatõusuks,” väitis Treial.

Soe talv ja tarbijate kasutamata laovarud pärsivad küttepuidu müüki.

Põllu- ja metsamasinaid tootva ettevõtte Metsis OÜ ja metsamajandamisega seotud Iftar ASi juhataja Ivo Jürgenson tõdes, tänavu pole olnud külma, mis metsale keltsa alla teeks. Saetud puude kättesaamiseks pidid väljaveomasinatel laiad lindid rataste ümber olema. Pori sees teadupärast masinad kiiresti ei liigu ja kulutavad palju kütust, mis omakorda tähendab meeste väiksemat teenistust.

Kui puiduturg on languses, siis metsamasinate müügi sektoris seisakut või tagasiminekut pole, ent huvi uute masinate vastu on tavapärasest väiksem.

Venemaa turg on kadunud, uusi metsamasinaid soetavad põhiliselt Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene ettevõtted. “Oleme oma toodet arendanud siinsete pehmete maade jaoks. Meie masinad on kergemad,” kirjeldas Jürgenson.

 

RiigiMets Pärnumaal

* RMK rajab uut metsa sel aastal Pärnumaal 600 hektaril, kuhu istutatakse 1,5 miljonit kuuse- ja männitaime. Töö teeb ära sadakond inimest. Metsa istutavad samad RMK lepingupartnerid, kes talvel tegid raietöid ja noore metsa hooldustöid, ning RMK omad raietöölised. Keskmiselt jõuab üks inimene päevas istutada 400 avajuurset kuuske (istutatakse labidaauku) või 1000 potitaime (istutatakse istutustoruga).

* Pärnumaal on kaks RMK metskonda: Pärnumaa ja Vändra metskond. Kokku on Pärnumaal 128 209 hektarit riigimetsa, millest 21 protsenti moodustab rangelt kaitstav, 24 protsenti majanduspiirangutega ning 55 protsenti majandamisele kuuluv mets.

 

Eerik Philips, Pärnumaa metsaomanike seltsi juhatuse liige

Kuna talv oli soe ja lumevaene, oli metsi majandada väga halb. Metsa ülestöötamiseks on aeg ebasoodne, sest puiduturg on kokku langenud. Kehva hinna tõttu ei soovitanud me tänavu metsaomanikel okaspuud raiuda.

Seltsis on käsil metsaomanike nõustamine ja tulevaste raiete ettevalmistamine, päevakorral on metsaistutamine. Soovitame metsaomanikel kasvatada eurojaapani lehist, mis saavutab raieküpsuse 40aastaselt. Mänd on raieküps saja-aastaselt.

Kui ei ole lageraieid, pole, kuhu istutada, nii on taimede istutusmaht tänavu väiksem – ligemale 50 000 taime (eelmisel aastal üle 80 000 taime).

 

Allikas: Pärnu Postimees, link: http://www.parnupostimees.ee/3128413/metsamasinad-muttasid-tanavu-poris